Vähene uni on seoses kehakaaluga!

On tuntud tõde, et kui tahad püsida rõõmus ja heas vormis, siis on vajalik hea tasakaal toitumise, füüsilise aktiivsuse ja piisavate unetundide vahel. Kehv toiduvalik, vähene liikumine ja puudulik magamine on põhjuseks mitmetele nüüdisajal levinud terviseprobleemidele. Üha enam kohtab ülekaalulisi inimesi ja ma usun, et nad ise ka otsivad lahendusi oma ülekaalu vähendamiseks. Meie omalt poolt aitame oma praeguste ja tulevaste klientide silmaringi laiendada sellega, mida spetsialistid õpetavad.

Erle Jõema, toitumisnõustaja ja toitumisteraapia õppur kirjutab:

“Varem seostati tüsedaid lapsi ja täiskasvanuid hea tervise ja jõukusega. Nüüdseks on aga selge, et suurenenud kehakaaluga inimestel on ka tõsiste terviseprobleemide risk tunduvalt kõrgem.

Tervisliku kehakaalu eelduseks on mitmed füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Uuringud on näidanud, et üheks selliseks teguriks on ka piisav uni. On tuvastatud seosed une kestvuse, ööpäevaste rütmide ja ainevahetuse vahel! Inimese ainevahetuslik tasakaal on kohandunud päevavalguse ja pimeduse vaheldumisega, kehale on vajalikud ärkvel oleku ja puhkeperioodid vastavalt sellele rütmile. Tegemist on organismi ööpäevaste rütmidega, mida kontrollitakse kehasiseste süsteemide poolt.

Keskne roll on siin hüpotaalamusel – aju piirkonnal, mille närvirakud edastavad valguse ja pimeduse rütmilise vaheldumise informatsiooni teistele aju osadele ja perfeersetele organitele. Sarnaseid süsteeme on leitud veel maksast, soolestikust ja rasvkoest. Need reguleerivad rakkude ja kogu organismi talitlust, kontrollivad paljusid keha füsioloogilisi funktsioone, s.h. une-ärkveloleku tsüklit, hormonaalset tasakaalu, toitumiskäitumist ja energia tootmist.

Bioloogiliste rütmide ja une-ärkveloleku tsükli häirumist peetakse paljude terviseprobleemide riskifaktoriks, sealhulgas ka rasvumine ja südame-vereringesüsteemi haigused. Seost väheste unetundide ja suurenenud kehamassiindeksi (KMI) vahel on demonstreeritud mitmetes suurtes rahvastiku uuringutes.

Greliin ja leptiin on kaks hormooni, millel on oluline roll söömise ja kehakaalu regulatsioonis. Leptiini produtseerivad peamiselt rasvarakud. See hormoon (eritatakse rasvkoest verre) annab hüpotaalamuses olevatele leptiiniretseptoritele infot keha rasvavarude kohta, andes märku küllastustundest, mille tulemusena söögiisu väheneb.

Greliin on aga hormoon, mida toodetakse enamasti maos ja peensooles ning tema peamine roll on söögiisu stimuleerimine. Need kaks vastandlikku hormooni peaks kontrollima meie söögiisu nii, et organism saab optimaalse koguse kaloreid ja on tagatud energia tasakaal.

Samas on teada, et paljudel rasvunud inimestel areneb välja leptiiniresistentsus, mis tähendab, et aju ei reageeri enam sellele hormooni sõnumile, et söömine tuleks lõpetada. Miks? Sest uuringutega on tõestatud, et vähene uni (5 h ja vähem) seostub 15,5% leptiini tasemega ja 14,9% kõrgema greliini tasemega!!!

Muutused nende hormoonide tasemetes põhjustavad tõenäoliselt söögiisu suurenemist, mis on üheks selgituseks seosele vähese une ja kehakaalu tõusu vahel. Selline olukord viib paratamatult rasvumiseni.

Uni ja toitumine

Tõenäoliselt oleme kõik kuulnud, et hommikusöök on kõige tähtsam toidukord päevas. Samas aga teame ka seda, et kaugeltki kõik ei armasta hommikuti süüa. Uuringutes on leitud, et need inimesed, kelle uneaeg on piisav, loobuvad harva hommikusöögist.

Tüüpiliselt on lühema unega niisugused öise eluviisi harrastajad, kes armastavad asendada päevased põhisöögikorrad kergete vahepaladega, suurema osa toidust aga tarbivad hilistel õhtutundidel või öösel. Seepärast vaevabki neid hommikune isupuudus, nad loobuvad hommikusöögist, parimal juhul piirduvad kerge snäkiga. Muidugi halvendab hilisõhtune raske eine ka une kvaliteeti.”.

Dr Simeonsi dieet aitab Sul sügavalt magada!

Viimase umbes 2,5 aasta jooksul on tuhanded inimesed meil Eestis valinud dr Simeonsi dieedi ja selle edukalt läbinud. Kui Sa pole sellest veel midagi kuulnud, siis üks võimalus on külastada meie kodulehte www.simeonsidieet.ee

Тeine võimalus on külastada Tartus Terviselaegast (Ülikooli raamatukogu vastas puumaja II korrusel) aadressil Struwe 4, esmaspäeviti ja reedeti kell 12-17.00. Ma olen seal hea meelega kohtumas huvilistega!

Une kvaliteet on väga palju seoses meie toitumisega. Regulaarne ja tervislik toitumine aitab hoida hormonaalset tasakaalu ning see tagab ka unehormooni melatoniini optimaalse taseme. Dr Simeonsi dieedi ajal saab inimene igapäevaselt omaenda varurasvast 1500-4000 kcal väärtuses kõiki toitaineid (vitamiine, mineraale ja mikroelemente), mis on kehale just sel päeval vajalikud.

Nälga pole, sest keha saab kätte igapäevaselt kõik vajalikud toitaineid, ka need, mida ta tavatoitumises igapäevaselt ei pruugi saada. Seetõttu on dr  Simeonsi dieedil ka kehale puhastav ja tervendav mõju. Uni on sügav ja peale puhkust on inimene ergas ja tegus :)

Kuidas meie saame aidata ülekaalust vabanemisel?

Meie abi algab sellega, et me ise tahame Teid aidata! Kõigepealt me anname TASUTA ülevaate tervisliku toitumisega võrdväärsel tasandil olevast dr Simeonsi dieedist.

Meilt on võimalik tellida supertooteid, mille toimest me väga hea meelega räägime:
http://support.simeonsidieet.ee/carb-blocker
http://support.simeonsidieet.ee/thermopure

Dr Simeonsi dieediga saab vähendada oma varurasva 40 päeva jooksul 8-15 kg ja inimese tervisenäitajad paranevad! Kui võrrelda vereproovi enne ja peale dieeti, siis peale dieeti on see alati palju parem.

Rasvad jagunevad inimeses kolmeks:

  1. Keha harilik energiavaru
  2. Ehituslik rasv
  3. Varurasv (vistseraalne rasv)

Dr Simeonsi dieediga jäävad kahandamata lihased, ehituslik rasv ning keha harilik energiavaru. Kaalunumbri alandamine käib peamiselt vaid varurasva arvelt!

Tervist, ilu ja rõõmu soovides,
Aire Kängsep
Dr simeonsi dieedi konsultant
Telefon: 513 4243
aire.kangsep@simeonsidieet.ee
facebook/simeonsidieet

 

Comments are closed.