Talvisel ajal aitab meid D-vitamiin!

Inimesel, kes ei söö spetsiaalselt juurde D3-preparaati, on kindlasti D-vitamiini puudus juhul kui ta septembrist maini ei käi mitu korda ära ka soojal maal. Miks ma seda nii kindlalt väidan?

Sest mul oli just eelmisel nädalal Annely Sootsi Tervisekoolis vitamiinipäev, kus oli väga palju juttu ka D-vitamiinist.

Soovin nüüd teiega, armsad lugejad, ka jagada mõtteid D-vitamiinist.

D – vitamin on rohkem hormoon kui vitamin. See oksüdeeritakse maksas ja edasi neerus hormooniks, mis reeguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
D – vitamiin on aine, millel on suurema osa kudede ja rakkude jaoks toetav ja parandav toime. Ainult luudele pole vaja D – vitamiini, kõigele muule inimese kehas on seda vaja!

D2 vitamiin – ergokaltsiferool – on sünteetiline, seda ärge kasutage!
D3 vitamiin – kolekaltsiferool – on looduslik! Seda kasutage. Miks?

Sest looduslik D – vitamiin aitab palju paremini rakku transportida kõiki teisi vitamiine ja mineraale. Näiteks kui inimesel on madal hemoglobiin, siis see on liiga tihti madal sellepärast, et sellel inimesel on palju puudu D-vitamiini.

D – vitamiini normiks peetakse Eestis verepildis 50 – 250 nmol/l. Üldse on norm 100-175 nmol/l.

Tegelikult on aga puudus kui verepildis on alla 80 nmol/l. Inimene ei jää viirusnakkustesse kui tal on verepildis umbes 100 nmol/l. Kui on verepildis 130 – 150 nmol/l, siis on päris hea juba.

Mürgistuseks loetakse verepildis üle 375 nmol/l ja see on väga ohtlik elule.

D – vitamiini tasemest veres

Haigel on D vitamiini tase väga väike ja kui võtta juurde madalat annust, siis see ei tõuse kuidagi. Haigused viivad madala D – vitamiini tasemeni! Kui inimesel on kõrge ferritiini tase (osaliselt on see ka hemoglobiini kõrge tase), siis see näitab, et tal on kehas põletikulised protsessid. Raud on kehas prooksüdant ja haiguse ajal seda ei või juurde tarbida.

Nii et mitte madal D – vitamiini tase ei vii haiguseni, vaid haigus sööb selle koevitamiini D päris väheseks.

Kui võtta iga päev suur annus D3 vitamiini, siis ei jää haigeks!

Vähihaigel on näiteks D – vitamiini tase kehas olematu.
Vägihaige peab kindlasti konsulteerima oma arstiga D- vitamiini tarbimise osas!

Mittevägihaigetele inimestele oleks annustamine järgmine:

Päevane lisaannus 1000 IU (25 mikrogrammi e mcg) D3 –vitamiini on soovituslik kõigile täiskasvanutele novembrist märtsini, soovitatakse ka 2000 IU päevas.

D-vitamiini vaeguse puhul aga soovitatakse depoode täitmiseks 8 nädalat tarbida vähemalt 5000 IU päevas. Kindlasti tuleb siis teha ka vereanalüüs!!!

Mina ise olen nüüd 2 kuud söönud 10 000 IU päevas ja enesetunne on väga hea!!! Viirusnakkused ei jää tõesti külge!

D- vitamin ja toit

Toidust D vitamiini praktiliselt ei saa. Tursamaksaõli (ettevaatust, siin on ka raskemetalle, näiteks elavhõbe), külmaveekalad: makrell, heeringas, lõhe – jällegi: neis on ka palju raskemetalle! Või, munakollane, maks, piim. Aedviljad on D-vitamiini poolest vaesed, kuid parimad nendest on tumerohelised lehtviljad.

NB! Me saaame siit ainult väikese profülakstilise koguse ja meil on ikkagi puudus organismis D – vitamiinist! Ei ole võimalik süüa niipalju kala, muna või seeni, et saada vajalikku kogust D – vitamiini.

Raamatus “D – vitamiini revolutsioon” on öedud, et D – vitamiini mõju on nii keeruline, et me ei tea ühegi haiguse tegelikku seisu enne kui oleme kõrvaldanud D – vitamiini vaeguse.

Riigis tekib tavaliselt haigusepideemia (näiteks gripilaine) kui inimestel pole enam kehas eriti D – vitamiini!

Paljud tänapäevaste tõbede sümptomid on D-vitamiini defitsiidi sümptomid: lihaste nõrkus, raskustunne jalgades, krooniline lihaste ja/või luude valulikkus, kurnatus või kergesti väsimine, sagedased infektsioonid, depressioon.

  • D – vitamiin aitab ebanormaalsetel rakkudel surra.
  • D – vitamiin aitab vähirakul muutuda normaalseks rakuks (protsess on väga keeruline, ma ei hakka sellest siin pikalt kirjutama :)
  • D – vitamiin tugevdab immuunsust.
  • D – vitamiin stimuleerib kehal kaltsiumi imendumist ja aitab kehal kaltsiumit tarvitada.
  • D – vitamiini puudus võib olla kõigil, kellel on ebaselgetel põhjustel lihase-, liigese ja luuvalud, fibromüalgia, müalgia või kroonilise väsimuse sündroom, krooniline valu, k.a. migreenivalu.
  • D – vitamiini puudust seostatakse I tüübi diabeedi arenguga (kõhunäärme probleemid!), Sclerosis Multiplexi, depressiooni, talvemasenduse, jt vaimsete probleemidega.

Nagu terves kehas, nii on ka ajus D-vitamiini retseptorid. D – vitamiini puudusel esineb õppimise ja mäluga seotud probleeme, tekivad autismiga sarnased sümptomid (aeg-ajalt sulgumine oma ruumi, ei taha suhelda).

Lohutuseks kõigile dr Simeonsi dieedi tegijatele!

Teie varurasvast tuleb Teile ka dieedi ajal piisavalt D – vitamiini J Alles kaalu stabiliseerimise ajal tuleks hakata seda vitamiini täiendavalt kevadeni juurde sööma.

Tähelepanu! Meil on Tartus dr Simeonsi dieedi teemaline loeng:

Teisipäeval 16. detsembril kell 18.30 Terviselaekas, aadressil Struwe 4 (teater „Vanemuine“ lähedal ülikooli raamatukogu peasissekäigu vastas olev heleroheline puumaja, II korrus, sildid on väljas).

VIIMAST KORDA on võimalik saada omale pakett vana hinnaga: 67€

Alates detsembrist on pakett 83€, kui on olemas soovitaja või sooduskupong, siis on pakett 75€. Korduspakett on endiselt 50€.

Loeng-vestlusringi on oodatud on ka need inimesed, kes on dieedi läbinud ja on huvitatud täiendavast kaalulangetusest. Oodatud on ka kõik need, kellel on mure kaalunumbri hoidmisega.

Loengul räägime:

  • Mis kasu on dr Simeonsi dieedist?
  • Miks on detsembris olevad pidustused head dieedi alustamiseks?
  • Miks dr Simeonsi dieet pole kahjulik?
  • Kuidas dr Simeonsi dieet parandab tervist?
  • Dr Simeonsi dieedi olemus ja lihtne läbitavus?
  • Vastavalt kliendi vajadusele on kättesaadav konsultandi igapäevane tugi!

Palume loengus osalemiseks etteregistreerumist meile.

Aire Kängsep
Dr. Simeonsi dieedi konsultant
Tel. 513 4243
www.simeonsidieet.ee
facebook.com/simeonsidieet.ee

Comments are closed.