Sööma! Supertaimed Sinu koduhoovis ja looduses!

Head sõbrad!

Kevad meie ümber on tärkamas – vaata ringi ja näed kuidas päiksepoolsemas hoovinurgas või metsaveerel tärkab esimene söödav looduslik roheline. Noored elujõulised taimed pakuvad vaheldust toidusedelisse, puhastavad tõhusalt organismi ning täiendavad talve jooksul kahanenud vitamiinide ja mineraalainete varusid.

Tahan teiega sel nädalal jagada põnevaid retsepte, kus on kasutatud tasuta komponente, mida saab korjata aiast. Loodan, et Sinulgi hakkavad silmad särama selliste toitude peale nagu karulaugupirukas, naadipesto, nõgesedipp, võilillekohv, kuusevõrsemaius! Tutvu retseptidega allpool

Allikad: Toidutare ja Liigume.ee

Kevadel vajab organism turgutust ja värskust

Praegu on kehal aeg, et taastada vitamiini- ja energiavarusid. Nüüd annab tärkav loodus  meile imelise võimaluse – ole usin, korja üles ja söö. Metsa alt või aianurgast leitav külluslik kraam on sageli tunduvalt toitaine- ja vitamiinirikkam kui välismaised salatid-puuviljad poeletil. Ning mis kõige parem – see on täiesti tasuta!

Metsik küüslauk, karulauk

Karulauk on üks esimesi taimi, mis oma vitamiinirohked lehed kevadel mullast välja ajab. Karulaugu tunneb ära iseloomuliku tugeva küüslaugulõhna järgi. Seda tasuks koduaeda seemnetena külvata või aianduskauplusest ostetud taimedena istutada – nii on väärtuslik salatiroheline igal kevadel olemas.

  • Karulauk sisaldab külluslikult C-vitamiini (koguni 10–15 korda rohkem kui sidrun või apelsin).
  • Lisaks klorofülli, karoteene, ensüüme ja väävliühendeid.
  • Karulauk parandab seedimist, puhastab organismi sooleparasiitidest, aitab pärmseene vohamise korral, tänu suurele väävlisisaldusele turgutab nahka ja juukseid.

Värske karulauk sobib ideaalselt salatitesse ja suppidesse. Karulauguvõiet või -pestot võib panna liha- ja pastatoitudesse, määrida leivale, hakkida koos naadi- ja võilillelehtedega omleti sisse ning lisada kodujuustule ja värsketele salatitele. Mõnusa maitsesoola saab enne õitsemist (mais) kogutud lehtedest. Parim aeg lehtede kogumiseks on enne õitsemist – aprillis-mais.

Karulaugupirukas

Tainas:
150 g võid
3 dl jahu
2 tl vett
0,5 tl soola

Sega ained kokku. Võid asendada nisujahu tatra- ja kaerajahuga ning või kookosrasvaga.

Täidis:
6 vuti- või 2 kanamuna
1,5 dl kookospiima
150 g mahedat kitsejuustu (feta)
peotäis karulauku
peotäis naati
vajadusel veidi soola ja pipart

Laota tainas vormi (24 cm) põhja ja servadesse ning eelküpseta 10–15 minutit 180kraadises ahjus. Seejärel klopi lahti muna, sega hulka kookospiim, hakitud rohelised lehed, laota koogipõhjale ja pane peale kitsejuustutükid. Pirukas on valmis, kui munasegu on hüübinud.

Väsimusepeletaja naat

Naat on kasulik aneemia ja väsimuse korral, aitab parandada seedimist ja hävitada soolebaktereid. Kõige parem on varakevadine naat, mis on alles oma nina maast välja pistnud.

Naat sobib hästi salatitesse, suppidesse, pesto valmistamiseks või ka omleti lisandiks. Tärkavaid naadilehti tasub ka sügavkülmutada. Naati ei tohiks tarvitada, kui on kõhunäärme ja sapiteede põletikud.

Naadipesto

paar peotäit nooremaid naadilehti
pakk India pähkleid
oliiviõli
1 küüslauguküüs
soola

Loputa naadilehed kergelt läbi ning purusta koos ülejäänud ainetega ühtlaseks pestoks. Soovi korral võid lisada ka noore nõgese lehti, parmesani vm. Sobib nii leivale kui ka pastale.

Kõrvetav tervistaja nõges

Kõrvenõges on tõeline tervisekuulutaja võtab väsimuse, korrastab ainevahetust, puhastab verd mürkainetest, vähendab peavalu, taandab suhkruhaiguse nähte, peatab verejookse, aitab liigese- ja nahaprobleemide korral. Kõrvenõges teeb oma vitamiini- ja toitainerikkusega silmad ette nii kartulile, porgandile kui ka spinatile!

Nõges on hinnatud rohke C-vitamiini sisalduse poolest, kuid peale selle leidub selles taimes veel B2- ja K-vitamiini, ränihapet, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, kaaliumi, klorofülli, aminohappeid, karoteeni ja karotenoide.

Nõgesel leiavad kasutust nii lehed, seemned kui ka juured. Kevadised noored kõrvenõgesevõrsed on vitamiinirikas lisand smuutidesse, salatitesse, pestodesse, suppidesse ja küpsetistesse.

Nõgesedipp

300 g kupatatud ja kuivaks pigistatud nõgeselehti
200 g fetajuustu
1,5 klaasi paksu maitsestamata jogurtit
1 küüslauguküüs
2 sl hakitud värsket tilli
1 tl riivitud sidrunikoort
maitse järgi soola ja pipart

Purusta küüslauk, nõgesed ja till köögikombainiga. Lisa riivitud sidrunikoor ja fetajuust ning sega ühtlaseks. Vala kaussi, lisa maitsestamata jogurt (kasuta paksendatud jogurtit) ning timmi maitset soola ja pipraga. Serveeri köögiviljakangidega.

Kuldkollane võilill

Võilill on üks toitaine- ja vitamiinirikkam taimega, sest temas on arvestatavalt K-, C-, B6-, A- ja E-vitamiini, beetakaroteeni, pantoteenhapet, tiamiini, riboflaviini. Mineraalainetest on võilill hea raua, kaltsiumi, kaaliumi, naatriumi, magneesiumi ja tsingi allikas. Eriti väärtuslikuks muudab võilille suur mangaanisisaldus. Vanarahvas on kutsunud võilille elueliksiiriks, kuna see puhastab verd ja maksa, aitab alandada vererõhku ja kolesteroolitaset, parandab seedimist ja kiirendab ainevahetust. 

Kasutada sobivad nii noored lehed, õied kui ka juured. Võilillelehed ja -õied sobivad hästi salatitesse.

Võilillekohv

Pese võilillejuured, puhasta ja lõika 1–2 cm pikkusteks tükkideks. Lase kuivada päikese eest varjatud kohas. Kuivanud võililletükid pruunista pannil helepruuniks ning jahvata kohviveskis. Soovi korral võid võilillejuurejahule lisada sigurit. Võilillekohvi tuleks tassi kohta panna vähem kui tavalist kohvi, suhkrut ei ole vaja.

Võrsed, pungad ja lehed

Lisaks umbrohtudele võib süüa ka kase- ja pärnalehti ning -pungi.

Noored pärnalehed on rikkad C-vitamiini allikad, sisaldades peale eeterlike õlide ja karoteeni ka kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi, rauda ja vaske. Koos karulaugu, õli, sidrunimahla ja meega saab neist maitsva ning turgutava salati.

Organismi turgutajatena sobivad hästi toidulauale ka noored männi- ja kuusevõrsed.

Kuusevõrsed sisaldavad sidrunhapet ja C-vitamiini, mineraalainetest aga rohkelt kaaliumi- ja magneesiumiühendeid. Need on põletikuvastase ja üldtugevdava toimega ning aitavad ülemiste hingamisteede vaevuste korral.

Kuusevõrsetest vitamiinipomm sobib niisama söömiseks, joogivee maitsestamiseks, magustoitudesse (nt toorkommid), salatitesse, lihatoitudesse ja köögiviljaroogadesse. Neist võib valmistada siirupit, õli ja maitsevõid. Samaväärse vitamiinirikka joogi saab ka männikasvudest, lisades kasve veele või smuutidele.

Kuuse- või männikasvudest tervisliku vitamiinijoogi valmistamiseks püreesta köögikombainis 1 l kuuse- või männivõrseid, lisa see 1–2 liitrile veele, lase 5 minutit seista ning soovi korral kurna enne serveerimist. Magustatud kuusevõrsepüreed võib kasutada moosi asemel kohupiima või kookide kaunistamiseks.

Kuusevõrsemaius

150 g India pähkleid
15 g kakaod
100 g datleid
1 tl kookosrasva
5 g kakaovõid
kuusevõrseid, münti

Leota pähkleid paar tundi, seejärel purusta koos teiste koostisosadega ühtlaseks seguks. Veereta palle kakaos või kaarobipulbris (jaanikaunapulbris).

Tähtis teada!

Koguge kevadrohelist kohtadest, mis asuvad eemal suurtest teedest, kus taimi mürgitavad heitgaasid, mis ohustavad taimi nitraatide ja muudele kemikaalidega. Kõiki siinkirjeldatud taimi võib iga terve inimene täiesti julgesti toiduks pruukida. Silmas tuleb pidada, et liigne hea pole ka hea, tegemist on siiski lisanditega toidu juurde, mitte põhitoiduainetega.

Jagage minuga oma kogemusi meie Facebooki grupis, mis teil kõige paremini on välja tulnud ja kuidas perele sobis?

Soovin teile kõigile imelist nädalavahetust looduses, nautige seda kevade algust ja noppige endale ise supertoitu!

Meeli Rannastu
kogemusnõustaja
meeli.rannastu@simeonsidieet.ee

Comments are closed.