Naha tervis, stress ja enesabi

Tere armsad lugejad!

Kuna dr Simeonsi dieedi õnnestumist soodustab võimalikult optimistlik meelelaad, siis täna ma krjutan mõtteid ajakirjast Toitumisteraapia.

Sirli Kivisaar, toitumis- ja psühhoterapeut, on kirjutanud väga tabava artikli naha tervise, soole tegevuse ja stressi seostest.

“Stress on vahemaa selle vahel, kus me oleme ja kus me tegelikult olla tahame.”

Naha tervise ning sooletegevuse seoses stressiga

Juba üle 70 aasta tagasi pakkusid kaks dermatoloogi – John H. Stokes ja Donald M. Pillsbury – välja idee, et seedeelundkonna tervise, depressiooni, ärevuse ja nahaprobleemide, nt akne, vahel on seosed. Nad lõid hüpoteesi, et inimese emotsionaalne seidund võib mõjutada seedeelundkonna normaalset mikrofloorat, suurendada sooleseina läbilaskvust ja seeläbi panustada süsteemse põletiku tekkesse, mis mõjutab ka naha tervist.

Praegu viitavad uuringud sellele, et nii erinevad füsioloogilised kui ka psühholoogilised faktorid, nt vangistus, suured temperatuuri muutused, eksamid jne, võivad härida soole mikrofloora normaalset tasakaalu. Sellisel juhul täheldatakse soolestikus selliste bakterite, nagu Lactobacillus ja Bifidobacteria vähenemist. Soole mikrofloora tasakaalutust on aga omakorda seostatud paljude erinevate nahaprobleemidega, sh akne, dermatiidid ja psoriaas, aga ka depressiooni ja ärevusega. Kui bakterid saadakse tasakaalu, siis paraneb ka psüühiline seisund. Bakterite õige kooslus aitab närvivahendusaineid tasakaalustada, mõjutades seeläbi ajutegevust.

Seega vaid pelgalt stress võib nurjata meie püüded soole mikrofloorat tasakaalustada ja naha tervist parandada. See tähendab ka seda, et lisaks dieedile või toitumise korrigeerimisele tuleb meil kindlasti tegeleda ka stressiga.

Naha üks peamisi rolle on meid kaitsta. Nahk aitab kaitsta organismi nii füüsiliste, keemiliste kui ka mikrobiaalsete rünnakute eest. Uuringutes on leitud, et stress võib kahjustada ka naha kaitsebarjääri, vähendades nahas mikroobidevastaste peptiidide hulka ning soodustades nahainfektsioonide ja põletike teket.

Stress ja selle leevendamine

Stress on meie igapäeva elu osa. Kes ütlevad, et nende elus stressi pole, eksivad, sest stress kaasneb kõikide ootamatuste ning elumuutustega, ka väikestega. Igapäevased stressorid on sissemagamine, lapse haigestumine, bussist mahajäämine jne. Ka positiivsed muutused võivad olla stresseerivad: näiteks uude elukohta kolimine, abiellumine, lapse sünd vmt. Kuna stressi täielikult vältida pole võimalik, on oluline see, kuidas me suudame stressiga toime tulla.

Stress on seisund, mille korral kehas toimuvad teatud biokeemilised reaktsioonid. Nende eesmärgiks pole meie keha kahjustada, vaid vastupidi – nad on mõeldud meid aitama. Aitama meil mõista, et teatav olukord on ebamugav või isegi ohtlik, ja et see tuleb lahendada või sellest distantseeruda. Stressi puhul kehas tekkivad muutused aitavad meil ohuga paremini silmitsi seista või ohu eest põgeneda. Kui stressi põhjustav olukord möödub, siis taastub ka kehakeemia ning stress pole organismi kahjustanud. Probleemid tekivad aga siis kui stress on pidev ja stressilangust ei tekigi, mis on iseloomulik tänapäeva ühiskonnale.

Mõnikord võime tunda, et oleme stressitekitavas olukorras justkui lõksus. Meile näib, et sellest pääsemiseks polegi võimalust. Tegelikult on igas olukorras valikuvõimalusi. Oletame, et keegi satub looduskatastroofi tõttu ratastooli. Ta ei valinud seda katastroofi ju! Aga tal on võimalus valida, kuidas kujunenud olukorras käituda ja mõelda. Just see viimane – võimalus oma mõtlemist muuta – annab meile tõelise jõu ja aitab stressile vastu astuda.

Valik on meie, kas näeme ennast olukorra ohvrina või mitte. Olles ohver, jääb meil vähe võimalusi enda aitamiseks. Pigem näeme teisi inimesi või keskkonda probleemi süüdlastena ning loodame, et väljaspoolt tulevad ka lahendused. Kui aga pöörame pilgu endasse ja võtame ohvrirollist välja tulles eluohjad jälle enda kätte, oleme mitmekordsed võitjad – saame tagasi kontrollitunde, tekib võimalus hakata taas tõeliselt elama ja oma elu enda jaoks meeldivas suunas juhtima. See ei tähenda, et peaksime probleemset olukorda ja sellega seotud tundeid eitama ning pidevalt naeratama.

Kui surume oma negatiivsed tunded alla ja nendest ei räägi, siis võib teistel meie ümber lihtsam olla, kuid see suurendab meie stressi veelgi, mille tõttu kahjustub ka keha. Stressi aitab leevendada ausus iseenda ja teiste suhtes. See tähendab oma kurbuse või hirmude tunnistamist ja vajadusel ka teistele näitamist. See ei tähenda teiste süüdistmist. Kui suudame iseennast ja oma mõtteid täielikult aktsepteerida, siis on ka teistel meiega hea olla.

Kust õieti algab stress? Kas mingist meiega toimunud sündmusest või hoopis meie mõtetest? Sündmus ise ei määra meie stressitaset, seda teeb meie subjektiivne hinnang stresseerivale olukorrale. Seega saame stressireaktsiooni tekkimist oma mõtete kaudu ise mõjutada. Ka läbi selle, kuidas oma kohustusi endale defineerime.

“Miski pole töö, kui sa just ei eelista teha midagi muud!” – Nii ütles USA kolrvpallimeeskonna Chicago Bulls endine omanik Georg Halas, olles isegi 80-aastasena ka nädalavahetuseti omas kontoris töötamas. Tema nautis oma tööd.
Kui avastad, et igapäevase töö juures ei paku sulle miski enam rahuldust, siis on aeg endaga üks tõsine vestlus maha pidada. Kas tõesti tahad oma edaspidise elu elada nii, et tegeled suurema osa nädalast asjaga, mis ei paku sulle mitte ühtegi rõõmsat hetke?

Nende soovituste rakendamine praktikas võib tunduda keeruline. Samas pole keegi saanud juhiluba ilma, et oleks vigu tehes ja vahel lootusetust tundes autojuhtimist harjutanud. See kehtib ka uue mõtteviisi omandamise kohta.

Stressiga toimetuleku õppimisel võib kasu olla järgmistest juhistest:

  • Anna endale aega! Iga harjumuse ja mõtteviisi omandamine käib pikkamööda. Kõik selle protsessi jooksul tekkivad mõtted ja tunded on loomulikud ning inimlikud. Vajadusel leia turvaline inimene, kellega neid jagada ning kes sind hukka ei mõista.
  • Sa oledki juba se, kes sa olema pead. Kastanimuna ei mõtle sellele, et ta pole veel puu. Ka sina ei tohiks muretseda, et pole saavutanud veel oma unistusi ja saanud selleks, kelleks saada soovid.
  • Proovi hoiduda enda pidevast võrdlemisest teistega. See on täiendav stressor ja vaimse tervise kahjustaja.
  • Ära lase teiste arvamusel ennast mõjutada. Hooli vähem sellest, mia teised sinust arvavad ja ära tee asju vaid sellepärast, et see meeldib teistele.
  • Loe inspireerivaid ja soovitud muutust toetavaid raamatuid.
  • Veeda iga päev aega midagi niisuguist tehes, mis sulle meeldib, ning ole koos inimestega, kes sulle meeldivad.
  • Ära võta elu liiga tõsiselt! Vaatamata raskustele on elul pakkuda ka ilusat ja nauditavat. Leia igas päevas midagi head. Kui see on esialgu raske, siis alusta väikestest asjadest. Näiteks kellegi sõbralik naeratus, päikesepaiste, tärkav lilleõis jne.
  • Ära unusta naerda! Naera, lobise ja tunne ennast hästi!

Niisiis võib stress ka nahaprobleeme soodustada või süvendada, ning seda paljuski läbi ebasoodsa mõju soolestikule. Samas on stress elu loomulik osa, millega on võimalik õppida toime tulema. Ning selleks, et omas nahas end, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses, hästi tunda, võta vastutus oma käekäigu pärast enda kätte ja õpi oma stressi juhtima!

Väga paljud on viimaste aastate jooksul ammutanud uut energiat, rõõmu, tervist ja head enesekindlust dr Simeonsi dieedist.

Meie kliendid saadavad tagasisidet, mida tahame ka Teiega jagada. Marika kiri on täiendamata ja ilustamata, samuti kärpimata :)

“Tere!
Ma ei oska eriti enda sõnu ja mõtteid kirja panna-  teen seda hästi lühidalt.
Leidsin sel suvisel päeval nats aega  et anda tagasisidet.
Saadan ka foto enne ja praegu.
Alustasin siis kaaluga 88,3. Nuumamisel lisandus veel 1,8 kg.
Toitumisega läks väga mõnusalt, 2  nädala pärast  olin nii harjunud selle menüüga, et  praegugi, aja möödumisel, ma enda endiseid lemmikuid: torte, komme, shokolaadi, saiakesi ei tahagi. Isu nende järele on kadunud. Dieedi aeg langes kokku kevadega, kus juurvilju oli vähe. Sõin nii palju tomatit ja kurki, et antud momendil ei saa neid isegi vaadata. Väga aitas elektroone päevik. Täidad ära ja ise loeb kaloreid.
40 päeva möödumisel oli kaal 76,9 kg. Säilitamise ajal tuli lisaks umbes 1,5 kg.  Möödunud on juba veel 3 nädalat, kaal on stabiilne.
Käe ümbermõõt vähenes 7 cm, jala kõige laiem koht 10 cm, rind 7 cm, puusad 13 cm, talje 14 cm. Enne sügist, ma arvan, et lähen uuele ringile.
Ilusat suve! Marika”

Rõõmsat, tervisest ja ilust pakatavat suve teile kõigile!

Aire Kängsep
Dr Simeonsi dieedi konsultant
Telefon: 513 4243
facebook.com/simeonsideet

Comments are closed.